Alates 2016. aastast viib Eesti Linnukasvatajate Selts (ELS) läbi programmi nimega „Ohustatud tõu – eesti vutitõu geneetiliste ressursside säilitamise ja tõuaretuse programm”pta.agri.ee.

Peamised eesmärgid:

• Säilitada eestivuti geneetiline mitmekesisus mitmete farmide vahel, et vähendada sugulusaretust.
• Korraldada individuaalset ja rühmaviisilist jõudluskontrolli (munajõudlus, kehamass, viljastatus, muna kvaliteet jms).
• Dokumenteerida vutide põlvnemine ja jõudlus vastavalt täpsetele eeskirjadele.
• Vahetada farmide vahel tõumaterjali, et säilitada heterogeensust ning vältida depressiooni inbriidingu tõttu pta.agri.ee.

2. Jõudluskontrolli järgivad tegevused ja koolitus

• Individuaalse jõudluskontrolli alused: vutid märgistatakse (jalarõngas või silt), kogutakse nende munajõudlust, kehamassi ja muid mõõdikuid ning salvestatakse vastavasse dokumentatsiooni (Lisa 1–6, Lisa 10 jne) pta.agri.ee.
• Andmete töötlemine: Tulemusi analüüsitakse; farmidele koostatakse aruanded ning ülevaade avaldatakse ELS-i aastaaruannetes pta.agri.ee.
• Söötmis- ja lihajõudluse uuringud: Teostatakse laboratoorsed analüüsid (Munade, sööda ja liha keemiline koostis) vaheliste koostöölepingute alusel Eesti Maaülikooli laboritega pta.agri.ee.
• Koolitusprogramm: Jõudlusandmete kogujad läbivad koolituse ja sooritavad testi, saades seejärel tunnistuse. Koolitus käsitleb eestivuti aretust, bioloogiat, toitumist, jõudlusnäitajaid jt teemasid pta.agri.ee.

3. Riiklikud toetused – PRIA kaudu

Eesti Maaelu Arengukava (2014–2020) raames sai toetust eesti tõugu vuti pidamine, kui kodukasvataja:

• Pea vähemalt kuue kuu jõudluskontrolli käigus jälgitud ja sertifitseeritud eesti tõugu vutte.
• Korralda majapidamises sise-õigsustõend snad; järgida nõutavat dokumentatsiooni ja kontrolli energiatalgud.ee.

Tugimaksumus: Ligikaudu 4 eurot linnu kohta aastas (täpne maksumäär sõltus perioodist ja täpsustatud määrustest) energiatalgud.ee.

4. Kokkuvõttev tabel

Eesti vutt on kodustatud vuttide aretusvorm, mis on kohandatud meie kliimasse ja pidamistingimustesse. Tegemist ei ole eraldi liigiga, vaid kohaliku valiku ja aretuse kaudu välja kujunenud tõuga, mida hinnatakse tema hea munatoodangu ja vastupidavuse poolest.

Omadused

• Eesti vutt on keskmise suurusega – emaslinnud kaaluvad umbes 150–180 g, isaslinnud veidi vähem.
• Sulestik on tavaliselt pruunikirju, sarnane metsiku euroopa vuti omale.
• Nad on vastupidavad ja kohanevad hästi Eesti kliimaga, taludes meie temperatuuri- ja valgusolusid paremini kui paljud importtõud.

Munatoodang

• Eesti vutt hakkab munele umbes 7–8 nädala vanuselt.
• Aastas annab üks lind keskmiselt 230–280 muna, mis on väikese suuruse juures märkimisväärne kogus.
• Munad on toitainerikkad ja hinnatud oma maheda maitse tõttu.

Tähtsus ja kasutamine

• Eesti vutti kasvatatakse peamiselt munade tootmiseks, kuid ka liha on kvaliteetne ja dieettoit.
• Tänu oma rahulikule iseloomule ja lihtsatele pidamisnõuetele sobib Eesti vutt hästi nii väikefarmidesse kui ka hobikasvatajatele.
• See tõug on osa meie kohalikust põllumajanduslikust mitmekesisusest ja väärt kodumaine alternatiiv.

Vutid on tuntud oma suure viljakuse ja kiire arengutsükli poolest, mis teeb neist ühe produktiivseima kodulinnu. Õigetes tingimustes suudavad nad pakkuda üllatavalt rikkalikku munasaaki.

Munemine

• Emasvutid hakkavad munele juba 6–8 nädala vanuselt.
• Üks vutt suudab toota keskmiselt 250–300 muna aastas, sõltuvalt pidamistingimustest ja söödast.
• Munemine on intensiivsem kevadel ja suvel, kui päevad on pikemad ja valgust rohkem.

Viljastumine

• Viljastatud munade tootmiseks on vajalik isaslindude olemasolu.
• Hea tasakaal on üks isane 4–6 emase kohta – see tagab kõrge viljastumise protsendi ja vähendab lindude stressi.
• Viljastatud mune saab kasutada inkubaatoris tibude koorumiseks või lasta emaslindudel neid haududa.

Viljakuse mõjutajad

• Toitumine. Valgurikas ja vitamiine sisaldav sööt tagab hea munatoodangu.
• Valgustus. Vutid vajavad vähemalt 14–16 tundi valgust päevas, et säilitada kõrge munemissagedus.
• Tervis ja hooldus. Stress, haigused või ülerahvastatus vähendavad viljakust märgatavalt.

Kokkuvõte
Tänu oma varajasele suguküpsusele ja suurele munatoodangule on vutid väga viljakad linnud. See teeb nad väärtuslikuks nii hobikasvatajatele kui ka professionaalsetele taludele.

Vutimunad on väikesed, kuid nende toiteväärtus on suur. Neid on hinnatud juba sajandeid nii idamaades kui ka Euroopas, peamiselt nende tervislike omaduste ja delikatessse maitse tõttu.

Peamised eelised

• Vitamiinid ja mineraalid. Vutimunad sisaldavad rohkesti A-, B-, D- ja E-vitamiine ning mineraale nagu raud, tsink, fosfor ja seleen.
• Valgurikkus. Need on suurepärane kvaliteetse loomse valgu allikas, toetades lihaste ja kudede taastumist.
• Kergesti seeditavad. Vutimunade valgud imenduvad organismis kergemini kui kanamunade omad, sobides hästi ka tundlikuma seedimisega inimestele.
• Immuunsüsteemi tugi. Regulaarne vutimunade tarbimine aitab tugevdada vastupanuvõimet ja energiat.
• Allergiaohu väiksem tõenäosus. Paljudel inimestel, kes ei talu kanamune, ei esine probleeme vutimunade söömisel.

Rahvameditsiinis on vutimune peetud lausa looduslikuks ravimiks, mida on soovitatud nii väsimuse, aneemia kui ka hingamisteede vaevuste korral.

Kasutamine.
Vutimune saab süüa toorelt (kui need on värsked ja puhtad), keeta, praadida või kasutada küpsetistes ja salatites. Väikese suuruse tõttu on need ka atraktiivsed piduroogades ja gurmee-ettekannetes.

Vuttide pidamisel on oluline mõista emas- ja isaslindude erinevusi ning seda, kuidas nad omavahel läbi saavad.

Emaslinnud

• Emaslinnud ehk vuttkanad on rahulikumad ja keskenduvad peamiselt munemisele.
• Heades tingimustes hakkavad nad munele juba 6–8 nädala vanuselt.
• Vutimunade tootmiseks piisab ainult emastest lindudest, kuna viljastatud mune pole tarvis, kui ei soovita tibude koorumist.

Isaslinnud

• Isaslinnud ehk vutid on aktiivsemad ja võivad olla territoriaalsed.
• Nende peamine roll on viljastada emaseid, kui eesmärgiks on tibude kasvatamine.
• Vutid on tuntud oma iseloomuliku häälekuse poolest – nad häälitsevad sagedamini ja valjemini kui emaslinnud.

Omavaheline läbisaamine

• Ühe isaslinnu kohta võiks karjas olla 4–6 emaslindu. Kui isaslinde on liiga palju, muutuvad nad agressiivseks ja hakkavad emasid liigselt taga ajama.
• Liigne isaste arv võib põhjustada lindude stressi, vigastusi ja isegi munatoodangu vähenemist.
• Kui kasvatada vutte ainult munade saamiseks, on soovitatav hoida ainult emaslinde, sest nad on rahulikud ja tootlikud.

Kokkuvõte
Eduka vutikarja võti on tasakaalustatud suhe emas- ja isaslindude vahel. Õigetes proportsioonides saavad nad hästi läbi ning tagavad nii stabiilse munatoodangu kui ka eduka tibude koorumise.

Kuigi vutid on üldiselt vastupidavad ja vähenõudlikud linnud, võivad nad sattuda kokku mitmesuguste haiguste ja parasiitidega. Hea pidamishügieen, õige toitmine ja regulaarne järelevalve aitavad enamikke probleeme ennetada.

Parasiidid

• Siseparasiidid – sooleussid võivad põhjustada kõhulahtisust, kasvu aeglustumist ja üldist nõrkust.
• Välisparasiidid – lestad ja täid võivad pesitseda sulestikus või nahal, tekitades sügelust, rahutust ja sulgede kaotust.

Levinumad haigused

• Newcastle’i tõbi – väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab hingamisraskusi ja närvinähte. Selle vastu kasutatakse vaktsineerimist.
• Salmonelloos – bakteriaalne nakkus, mis levib sageli saastunud sööda või joogiveega. Tekitab kõhulahtisust ja võib olla ohtlik ka inimestele.
• Koktsidioos – algloomade põhjustatud soolenakkus, mille tunnuseks on verine väljaheide ja kaalulangus. Ennetamiseks kasutatakse koktsidiostaatikume.
• Munajuha põletikud – võivad tekkida vale toitmise või nakkuste tõttu, põhjustades munemise häireid.

Ennetamine

• Puhasta regulaarselt puuride ja söötmiskohti.
• Kasuta puhast joogivett ja kvaliteetset sööta.
• Väldi lindude ülerahvastatust.
• Tee vajadusel parasiitidevastast tõrjet ja küsi nõu loomaarstilt.

Õige hoolduse ja ennetusega on võimalik enamik haigusi ja parasiite vältida, tagades nii lindude tervise kui ka hea tootlikkuse.

Vutt (Coturnix coturnix) kuulub faasaniliste sugukonda ning on väike, kiire ja tagasihoidliku välimusega lind. Tema kodustamise lugu ulatub sajandite taha, eriti Aasiasse ja Euroopasse, kus vutte peeti algselt peamiselt laululindudena. Hiinas ja Jaapanis hakati vutte kodustama juba üle tuhande aasta tagasi, hinnates nende häält ja hiljem ka mune.

Euroopasse jõudis vutikasvatus keskajal, kui inimesed avastasid nende munade ja liha toiteväärtuse. Vutimunad olid eriti kõrgelt hinnatud oma väikese suuruse ja rikkaliku maitse tõttu. Nende peeti lausa delikatessiks ning neid pakkusid sageli aadlikud oma pidulikel bankettidel.

20. sajandi alguseks muutus vuttide kasvatamine laialdasemaks ning keskendus peamiselt munatootmisele ja lihatootmisele. Jaapanis arendati välja spetsiaalsed kodustatud vutid, keda tuntakse kui Jaapani vutte (Coturnix japonica) – just neid kasvatatakse tänapäeval kõige rohkem farmides üle maailma.

Tänapäeval kasvatatakse vutte kõikjal maailmas. Nad on saanud sümboliks nii tervislikule toidule kui ka lihtsale ja ruumisäästlikule linnukasvatusele. Vutimunad ja -liha leiavad tee nii igapäevase toidulaua kui ka gurmeeroogade juurde, jätkates oma sajanditepikkust lugu inimese kõrval.

Vuttide kasvatamine on põnev ja kasulik tegevus, mis sobib nii väiksemale talule kui ka koduseks hobiks. Need väikesed, kuid vitaalsed linnud kasvavad kiiresti, on vastupidavad ja vajavad suhteliselt vähe ruumi võrreldes teiste kodulindudega.

Pidamistingimused.
Vutte saab pidada nii puurides kui ka avaramates lindlates. Oluline on tagada lindudele kuiv ja puhas keskkond, piisav ventilatsioon ning turvaline koht, kus nad saavad rahulikult kasvada ja muneda. Kuna vutid on tundlikud äkiliste helide ja liikumise suhtes, vajavad nad vaikset ümbrust.

Toitumine.
Vuttide sööt peab olema toitaineterikas, sisaldades valke, vitamiine ja mineraale, mis toetavad kiiret kasvu ning hea munatoodangu saavutamist. Lisaks spetsiaalsetele vuttide segasöötadele võib neile pakkuda rohelisi taimi, juurvilju ja aeg-ajalt valgurikast toidulisandit.

Munad ja liha.
Vutimunad on hinnatud oma toitaineterikkuse ja õrna maitse poolest. Need sisaldavad rohkesti vitamiine, rauda ja valku ning on kergesti seeditavad. Vutiliha on pehme, maitsev ja dieettoit, sobides nii igapäevaseks tarbimiseks kui ka pidulikule lauale.

Eelised.

• Vuttide pidamine ei nõua suurt pinda.
• Lind kasvab kiiresti ja hakkab juba noorelt munele.
• Munad ja liha on tervislikud ja kvaliteetsed.

Vuttide kasvatamine annab võimaluse tuua oma lauale puhas ja kodumaine toit, samal ajal pakkudes rahulolu ja rõõmu lindude eest hoolitsemisest.